Mereimetajate inventuur

Selle tegevuse eesmärgiks on täita lüngad teadmistes Läänemeres esinevate Euroopa Liidu tähtsusega mereimetajaliikide (pringel ehk seakala, hallhüljes ja viigerhüljes) kohta, võimaldamaks Eestil, Lätil ja Leedul täita Loodusdirektiivist tulenevaid kaitsekohustusi nende liikide osas.
Kuna tegemist on väga mobiilsete loomadega, kes rändavad kogu Läänemere ulatuses ja ka kaugemale, on uuringu eesmärgiks hinnata projektialade rolli nende liikide elutsükli erinevatel perioodidel (nt puhke-, poegimis-, toitumis- ja rändeperioodil) ning teha kindlaks nende mereimetajate jaoks olulisimad alad.

Mereimetajate inventuur sisaldab kolme erinevat uuringut, mis viiakse läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks kogutakse kokku olemasolev informatsioon mereimetajate kohta Venemaa vetes Soome lahes.

Pringli (Phocaena phocaena) inventuur
Pringlite kindlakstegemiseks ja nende tegevuse jälgimiseks kasutatakse passiivseid veealuseid pringlidetektoreid. Need akustilised kompuuterseadmed registreerivad pringlite tekitatud helisid, võimaldades sel viisil kindlaks teha nende muidu “nähtamatute” loomade olemasolu või möödumist.
Projekti käigus uuritakse kogu Läänemere idaosa rannikut Leedust kuni Soome laheni. Detektorid paigaldatakse ankurdussüsteemi abil merre eelnevalt valitud aladele (igasse Balti riiki 6 detektorit). Kahel hooajal (2007, 2008) kasutatakse erinevat detektorite paigutust, et kaetud saaks erinevad projektialad. Iga kolme kuu tagant toimub andmete mahalaadimine detektoritelt ning patareide vahetus.

Hallhülge (Halichoerus grypus) uuring
Hallhüljeste uuringuks kasutatakse GPS-GSM saatjaid, mis võimaldavad jälgida nende sukelduvate loomade liikumist ning uurida nende tegevusi ajas ja ruumis. Hallhülged püütakse kinni võrgu abil Liivi lahest nende iga-aastase karvavahetuse järel (juuni algul 2007) ja saatjad kinnitatakse liimiga nende pealaele või seljale. Seadmed töötavad kuni järgmise karvavahetuseni, st 11 kuud. Optimaalne märgistatavate hüljeste arv, mis võimaldab teha järeldusi ja kindlaks teha seaduspärasusi, on 10. Saatjad kinnitatakse emastele hüljestele, et saada informatsiooni sigimisalade kohta. Samal ajal saab kogutavate andmete põhjal teha järeldusi kogu hallhüljeste populatsiooni kohta, sest isased järgnevad emastele.

Viigerhülge (Phoca hispida) uuring
Viigerhüljeste kogumite kindlakstegemiseks kasutatakse Läänemere piirkonnas väljatöötatud meetodit, mis on siin kasutusel olnud alates 1980. aastatest. Transektlendudel Soome ja Liivi lahe jäätunud alade kohal registreeritakse viigerhüljeste arvukus ja kaardistatakse levik. Vaatluslennud viiakse läbi aprilli keskel kaks korda projekti jooksul. Lisaks tehakse vaatluslende ka Väinamere projektialal.
BEF Life Natura