kaitsekorralduskavad

Projekti üks olulisemaid ülesandeid on valitud projektialadele kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade koostamine. Siiani ei ole Balti riikidel praktiliselt mingeid kogemusi merealade kaitsekorralduskavade koostamise osas. Ka vastavad olemasolevad õigusaktid ja juhendid keskenduvad põhiliselt maismaa-aladele. Seetõttu on projekti eesmärgiks välja töötada kontseptsioon merealade kaitsekorralduskavade koostamiseks Balti riikides ja rakendada seda valitud projektialadel.

Koostöös pädevate ametiasutustega otsustas projekti meeskond koostada projekti raames kaitsekorralduskavad järgmistele projektialadele: Eestis: Väinameri (3 EST) ja Lääne-Saaremaa (Küdema) (4 EST); Lätis: Riia lahe läänerannik (8 LAT); Irbe väin (9 LAT) ja Nida-Pērkone (11 LAT); Leedus: Palanga (12 LIT) ja Neringa (13 LIT).

Kaitsekorralduskavade koostamiseks ja alade piiride täpsustamiseks vajalik informatsioon saadakse projekti teiste tegevuste käigus läbi viidavatest inventuuridest ja ohtude hindamisest. Seetõttu algab kaitsekorralduskavade koostamine 2007. a lõpus – 2008. a algul, kui inventuuride tulemused on selgunud.

Eestis, Lätis ja Leedus järgitakse kaitsekorralduskavade koostamisel riiklikke õigusakte ja protseduure, kuid andmete kogumine, ohtude hindamine, kaitsekorralduslike ja kaitse-eesmärkide seadmine, tsoneerimine (eriti piiriülestel aladel) ning seire indikaatorite määratlemine toimub siiski kolme riigi ekspertide koostöös.

Projekt kavatseb pöörata erilist tähelepanu huvirühmade kaasamisele kaitsekorralduskavade koostamisel. Põhilised huvirühmade kaasamise nõuded on sätestatud riiklikes õigusaktides, kuid need ei taga alati kõigi huvitatud osapoolte aktivset osalemist. Lisaks võib merealade kaitsekorralduskavade koostamine nõuda teistsugust lähenemist kui maismaa-kaitsealade puhul, kuna merealadega on seotud väga erinevad huvirühmad (nt kalandus, sadamate administratsioonid, taastuva energia ettevõtted jne) ja suured majanduslikud huvid. Seetõttu pingutab projekti meeskond selle nimel, et saada kontakti kõigi huvirühmadega, kindlustada nende osalemine kava koostamises, saavutada huvirühmade toetus kavandatavatele kaitsekorraldusmeetmetele ning nende hilisemale elluviimisele.

Kui kaitsekorralduskavad on koostatud ja kõigi huvitatud osapooltega läbi arutatud, antakse kavad üle pädevatele ametiasutustele. Kõigis kolmes Balti riigis kinnitab kaitsekorralduskavad keskkonnaminister.
BEF Life Natura