Ohtude hindamine

Piiriülese ja kohaliku reostuse mõju hindamine

Mitmed projektialad asuvad potentsiaalsete reostusallikate nagu naftaterminalid, sadamad või laevateed, läheduses. Intensiivne laevaliiklus ohustab Natura 2000 merealasid ballastvee ja masinaruumi pilsivee merrelaskmise kaudu. Enamik vette sattunud ohtlikest ainetest siseneb toiduahelasse ja võib põhjustada mereorganismide hävimist. Kuigi see oht on üldteada, on siiani täpselt välja selgitamata ja kvantifitseerimata reostuse tegelik mõju Natura 2000 aladele. Seetõttu on vajalik hinnata reostusest tulenevat ohtu projektialadele.

Projekti eesmärgiks on mõõta ja hinnata ohtlike ainete mõju projektialadele ning määrata kindlaks reostuse allikad, sh piiriülese ja hajureostuse allikad.

Tegevus algas nõupidamisega, kus lepiti kokku analüüsitavate ainete, proovide võtmise graafiku ja andmetöötluse protseduuride osas.
Molluskite ja setete proove võetakse 6 projektialalt Eestis, 3 projketialalt Lätis ja 2 projektialalt Leedus. Eestis ja Lätis võetakse proovid elupaikade inventuuri raames toimuvate sukeldumiste käigus; Leedus aga korraldatakse eraldi merelkäigud ja proovid võetakse spetsiaalse tehnika abil. Seejärel analüüsitakse raskemetallide sisaldust kogutud molluskites (kõvadelt põhjadelt kogutakse söödavat rannakarpi (Mytulis edulis) ja liivastelt põhjadelt Balti lamekarpi (Macoma balthica)) ning polüaromaatsete süsivesinike ja õli sisaldust setteproovides.

Saadud tulemuste põhjal hinnatakse reostusohtu projektialadele ja koostatakse vastavad soovitused kaitsekorralduskavade jaoks.


Süvendamise ja kaadamise mõju hindamine projektialadel

Kuna kõigis kolmes Balti riigis toimub aktiivne ehitus- ja arendustegevus, peetakse süvendamisest ja kaadamisest tulenevat mõju üheks suuremaks potentsiaalseks ohuks rannikumere elupaikadele. Viimased uuringud näitavad, et see mõju võib olla märksa suurem kui varem hinnatud, mistõttu on väga oluline seda tüüpi tegevuste mõjude põhjalik hindamine.

Antud tegevuse eesmärgiks on arvutimodelleerimise abil läbi viia näidishinnang süvendamise ja kaadamise mõjudele projektialadel.

Hinnang antakse 6 Eesti, 10 Läti ja 3 Leedu ala kohta rannikumeres. Kõigil neil aladel on toimunud süvendus- või kaadamistegevusi ja nad asuvad Natura 2000 loodusväärtuste vahetus läheduses. Projekti meeskond otsustas, et igas Balti riigis kasutatakse hinnanguteks oma meetodit. Tulemuste ühtlustamine ja võrdlus toimub lõpphinnangute tasandil.

Eestis kasutatakse neljaastmelist hindamisprotseduuri: esmalt hinnatakse mudelalade põhilisi keskkonnatingimusi, edasi iseloomustatakse dokumenteeritud süvendus- ja ehitustegevusi ja nende mõjusid ning seejärel leitakse funktsionaalsed seosed keskkonna muutujate, bioloogiliste koosluste ja süvendamise-kaadamise mõjude vahel. Lõpptulemusena luuakse ehitus- ja kaadamistegevuse mõjude GIS-mudel.

Kuna Lätis puuduvad andmed nende alade elupaikade ja bioloogiliste koosluste kohta, siis modelleeritakse setete liikumised kaadamiskohtadest ning nende mudelite alusel määratakse erineva setete leviku tõenäosusega tsoonid. Modelleerimise tulemuseks on mõjutsoonid GIS kaardikihina.

Sarnast meetodit kasutab ka Leedu, keskendudes peamiselt setete levikule süvendus- ja kaadamiskohtadest erinevate keskkonna- ja klimaatiliste tingimuste korral. Setete liikumine modelleeritakse rannikumere hüdrodünaamilise mudeli abil. Edasiseks mõjude hindamiseks kasutatakse GIS tehnikat.

Tegevuse peamiseks tulemuseks on aruanne, kus kombineeritakse ja analüüsitakse kõigis kolmes Balti riigis läbi viidud tegevusi. Aruanne sisaldab erinevate hinnangumeetodite analüüsi ja soovitusi kaitsekorralduskavade jaoks.


Kaaspüügi hinnang

Kuna paljud väärtuslikud veelindude talvitusalad kattuvad intensiivse kalapüügi piirkondadega, on lindude paratamatu ka lindude sattumine kalurite võrkudesse. Ligikaudsete hinnangute järgi võib sel moel hukkuda kuni 15% talvituvatest lindudest. See on veelindude populatsioonide jaoks oluline kaotus, osadel juhtudel ka globaalses mastaabis (nt on Läänemere idaosa üheks olulisemaks talvituspaigaks ülemaailmselt ohustatud kirjuhahale).
Informatsioon kaaspüügi tegeliku taseme kohta on aga siiani puudulik. Seetõttu tegeleb projekt selle teemaga, uurides kaaspüügi mõju veelindude populatsioonidele. Lisaks hinnatakse projekti raames kaaspüügi mõju mereimetajatele nagu hallhüljes, samuti nende loomade poolt kalurite võrkudele tekitatud kahjustusi. Võrkude ja saagi kahjustamine hüleste poolt mõjutab kalurite tegevust oluliselt, seetõttu tuleb üheaegselt tegelda mõlema probleemiga – et vähendada nii hüljeste hukkumist kalapüügivahendites kui ka nende poolt kaluritele tekitatud kahju.

Informatsiooni lindude ja mereimetajate kaaspüügi ning hülgekahjustuste kohta kogutakse kaluritelt ja teadlaste endi poolt läbi viidud eksperimentaalse kalapüügi abil. Projekti käigus sõlmitakse kokkulepped valitud kaluritega, kes annavad võrkudes hukkunud linnud ja imetajad üle projekti ekspertidele. Lisaks registreeritakse eksperimentaalse kalapüügi käigus esinevad kaaspüügijuhtumid.

Kogutud andmed analüüsitakse, et selgitada välja kõige ohtlikumad kalapüügivahendid ja –meetodid, samuti liigid, keda kaaspüük kõige enam ohustab ning muud lindude ja mereimetajate kaaspüügiga seotud aspektid. Hindamise tulemusena koostatakse soovitused kalanduse mõju leevendamiseks rändavatele ja talvituvatele veelindudele ning mereimetajatele ja ka hülgekahjustuste vähendamiseks kalandusele.


Häiringute mõju hindamine Ühenduse tähtsusega veelinnu- ja hülgeliikidele

Selle projekti tegevuse raames välitöid ei toimu, vaid analüüsitakse olemasolevat informatsiooni erinevate häiringufaktorite mõju kohta veelindudele ja hüljestele. Käsitletakse häiringufaktoreid nagu laevatransport, rekreatsioon, tuulegeneraatorite mõjud nii ehitus- kui tööfaasis, militaartegevused. Et välja selgitada võimalikku häiringute mõju projektialadel, analüüsitakse kogutud informatsiooni koos veelindude ja mereimetajate inventuuri käigus saadud andmete ning olemasoleva informatsiooniga planeeritavate majandustegevuste kohta.
BEF Life Natura