Projekti juhtimine

Projekti suure mahu tõttu – 20 partnerit, 13 projektiala, 4 aastat kestust ja eelarve üle 3 miljoni euro – on projekti juhtimine organiseeritud mitmetasandilisena ja erinevate tegevustena: lisaks traditsioonilisele projekti administreerimisele (raamatupidamine, auditeerimine, tegevuste kohta aruandmine, dokumentatsioon) on käesoleva projekti juhtimisel oma osa ka projekti nõukogul, juhtgrupil ja igas Balti riigis oma koordinaatoril.

Projekti nõukogu tegutseb kõigi projekti partnerite regulaarsete kohtumiste vormis. Selle eesmärgiks on vahetada infot projektis osalevate maade ja erinevate projekti tegevuste vahel, arutada projekti tulemusi ühisel foorumil ja hinnata projekti kulgu, planeerida edasisi tegevusi ning vajadusel võtta vastu otsuseid muudatuste kohta. Projekti nõukogu on tähtsaim otsustustasand projektis. See annab ka projekti partneritele võimaluse kohtuda ja vahetada kogemusi ning aitab säilitada projekti meeskonnavaimu. See tagab ka projekti elluviimise läbipaistvuse ja huvitatud sihtrühmade (nagu kalurid või vabaühendused) kaasamise kohe projekti algusest. Et projekti tegevused on suunatud erinevatele liikidele ja elupaikadele 13 projektialal kolmes riigis, siis on partnerite kohtumised ka bioloogilise informatsiooni vahetamise ja võrdlemise kohaks. Sellel foorumil toimub ka projekti planeerimine ja tegevuste kontseptuaalne arendamine. Projekti nõukogu kohtub 2-3 korda aastas ja seda juhib projektijuht.

Projekti juhtgrupp koosneb projekti rahastajate, Eesti, Läti ja Leedu pädevate ametiasutuste kui ka seotud huvigruppide esindajatest. Projektijuht ja projekti tegevuste juhid annavad juhtgrupile aru tegevuste elluviimise kohta. Juhtgrupp omakorda annab tagasisidet, nõu muudatuste ja lahenduste osas ning kontrollib ja toetab seega projekti elluviimist. Juhtgrupi kohtumised toimuvad umbes kaks korda aastas ja neid juhatavad vaheldumisi kolme Balti riigi pädevate ametiasutuste esindajad.

Et alade kaitse toimub vastavalt riiklikele reeglitele ja nõuetele, on projektil ka koordinaator iga Balti riigis, et tagada kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade koostamisel vajalik suhtlemine ja koostöö partnerite, pädevate riigiasutuste ja huvigruppide vahel. Riigisisesed projekti nõupidamised toimuvad 3-4 korda aastas vastava Balti Keskkonnafoorumi kontori juhtimisel.

Lisaks sisaldab projekti juhtimine ka “projekti edukuse hindamist”. Selle tegevuse raames määratleme indikaatorid, mõõtmaks projekti panust keskkonna heaks ja ohtude vähendamiseks. Kuna projekt uurib põhjalikumalt, kuidas vähendada lindude ja hüljeste kaaspüüki kalurite võrkudes (alternatiivsete kalapüügivahendite abil), siis keskendume põhiliselt selle tegevuse edukuse hindamisele.
BEF Life Natura